Tõstsime siia ümber www.tegudeks.ee lehe materjalid sh kõik vanad uudised, kuna seoses .ee domeeni tasuliseks muutumisega loobume tõenäoliselt tegudeks.ee kodulehe pidamisest.
SIIN OLEV INFORMATSIOON EI PRUUGI TÄNAPÄEVAL ENAM KEHTIDA.
Jooksev info tugirühma tegemistest tegudeks.blogspot.com.
Thursday, October 21, 2010
Uudised -> Rühma teemad ja asukohad
| Meie uudised |
| 28.oktoober toimub meie rühm Merily juures. Rohkem infot Janne 53 94 22 75 begin_of_the_skype_highlighting 53 94 22 75 end_of_the_skype_highlighting või Katrin 5034712 Kommentaarid (5): 09.11.08 15:13 - Janne Rühm sel korral Anzella pool, Marja poe lähedal. Loov prbleemi lahendus Loov probleemi lahendus- Mirjam juhib rühma ja räägib meiega Kuidas erinevates situatsioonides käituda. Antud teema pole "Targem räägib" põhimõttel vaid arutlusena. Kaunist 11. november Rohekm infot Janne 53942275 29.10.08 07:04 - katt T 4. novembril tuleb rühm Ristiku tänavale Kattile külla ja asjatama, pikemalt blogis http://tegudeks.blogspot.com/2008/10/t-4112008-tugirhm-katti-juures-ja.html 27.10.08 06:19 - katt kogemus, kommentaari kirjutamisel salvesta nupu vajutamise järel masin ei ütle, et salvestamine õnnestus või midagi. aga kui uuesti vajutad, siis saad kommentaari kirja kahekordselt. 27.10.08 06:16 - katt Merily juures on Balti jaama lähedal, tasuta parkimine. Teema vaba. Tugirühma tutvustus ja kalender hetkel endiselt blogis aadressil http://tegudeks.blogspot.com 27.10.08 06:16 - katt Merily juures on Balti jaama lähedal, tasuta parkimine. Teema vaba. Tugirühma tutvustus ja kalender hetkel endiselt blogis aadressil http://tegudeks.blogspot.com |
Uudised -> Janne Õhtulehes
Meie uudised
Meie MTÜ liige ja emade tugirühma vedaja Janne Ving osales Õhtulehe artiklis "Keha liigne happelisus tapab tervise".
Lõiguke artiklist:
"Mõttejõud on tegelikult üüratu. Inimesed ütlevad sageli, ise sellesse süüvimata – ma vihastasin ennast haigeks. Ja see toimib, ennast ongi võimalik haigeks vihastada," rõhutab Ving mõtlemise ja tunnete rolli tervisele.
Ta leiab, et liiga sageli kasutavad inimesed hormoonravimeid, sealhulgas antibeebipille, antibiootikume ja südamerohtusid, mis võivad põhjustada keha liigset happelisust. Nagu ka sigaretid, alkohol ja narkootikumid.
-------------
Artikli täisteksti saab lugeda ülalolevalt lingilt.
Lõiguke artiklist:
"Mõttejõud on tegelikult üüratu. Inimesed ütlevad sageli, ise sellesse süüvimata – ma vihastasin ennast haigeks. Ja see toimib, ennast ongi võimalik haigeks vihastada," rõhutab Ving mõtlemise ja tunnete rolli tervisele.
Ta leiab, et liiga sageli kasutavad inimesed hormoonravimeid, sealhulgas antibeebipille, antibiootikume ja südamerohtusid, mis võivad põhjustada keha liigset happelisust. Nagu ka sigaretid, alkohol ja narkootikumid.
-------------
Artikli täisteksti saab lugeda ülalolevalt lingilt.
Uudised -> Loov probleemi lahendus
| Meie uudised |
Loov prbleemi lahendusLoov probleemi lahendus- Mirjam juhib rühma ja räägib meiega Kuidas erinevates situatsioonides käituda. Antud teema pole "Targem räägib" põhimõttel vaid arutlusena.Kaunist 11. november Rohkem infot Janne 53942275 |
Uudised -> Leiva küpsetamise meistriklass
Meie uudised
Info minejatele:
Esna mõisas ööbimine maksab täiskasvanule 300 krooni, kaisus ja põrandal oma matil magavad lapsed tasuta. Täiskasvanud põrandakohti ei saa, sest leivaahju ümber peaksime ka ära mahtuma. Toitlustame ennast ise, võtame kaasa juurikaid-jahusid-moosi-mahla ning Janne korjab ühist toiduraha täiskasvanutelt 200 ja üle-3-aastastelt lastelt 50 kogu nädalavahetuse eest. Ühise toiduvalmistamise käigus peame maha titetoiduseminari ja üldise kokkamise seminari ja käsitööd võime ka teha - materjalid ja ideed teretulnud. Lastele eraldi tegevusi ei planeeri, lapsed hoiavad ennast kollektiivselt ise mõisa peal ja ümber.
Esna poole teele asume laupäeval Tallinnast kella 10 paiku, kohalejõudmist planeerime poole 12-ks. Tagasi sõitma hakkame pühapäeval kella nelja-viie ajal.
Tallinnast ühisminekut ei korralda, kes tee peal ära eksib saab helistada Jannele või Kattile.
Esna asukoht googlemapsis http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&geocode=&q=Esna+m%C3%B5is&sll=37.0625,-95.677068&sspn=32.197599,56.25&ie=UTF8&ll=58.978169,25.790588&spn=0.163489,0.439453&z=11
Kaasa võiks võtta sussid ja porikindlad riided.
L-P 22.-23.11.2008 leivaküpsetamise meistriklass Esna mõisas
Eeloleval nädalavahetusel 22.-23. novembril 2008 toimub emade ja tulevaste emade tugirühma leivaküpsetamise meistriklass Esna mõisas. Oma meistrioskusi jagab meiega Esna mõisa perenaine Kadri. Kohad on juba täis, aga kui keegi väga tahaks veel liituda, siis võib ju proovida Jannega rääkida...Info minejatele:
Esna mõisas ööbimine maksab täiskasvanule 300 krooni, kaisus ja põrandal oma matil magavad lapsed tasuta. Täiskasvanud põrandakohti ei saa, sest leivaahju ümber peaksime ka ära mahtuma. Toitlustame ennast ise, võtame kaasa juurikaid-jahusid-moosi-mahla ning Janne korjab ühist toiduraha täiskasvanutelt 200 ja üle-3-aastastelt lastelt 50 kogu nädalavahetuse eest. Ühise toiduvalmistamise käigus peame maha titetoiduseminari ja üldise kokkamise seminari ja käsitööd võime ka teha - materjalid ja ideed teretulnud. Lastele eraldi tegevusi ei planeeri, lapsed hoiavad ennast kollektiivselt ise mõisa peal ja ümber.
Esna poole teele asume laupäeval Tallinnast kella 10 paiku, kohalejõudmist planeerime poole 12-ks. Tagasi sõitma hakkame pühapäeval kella nelja-viie ajal.
Tallinnast ühisminekut ei korralda, kes tee peal ära eksib saab helistada Jannele või Kattile.
Esna asukoht googlemapsis http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&geocode=&q=Esna+m%C3%B5is&sll=37.0625,-95.677068&sspn=32.197599,56.25&ie=UTF8&ll=58.978169,25.790588&spn=0.163489,0.439453&z=11
Kaasa võiks võtta sussid ja porikindlad riided.
Uudised -> Raamatuklubi
Meie uudised
Mey ja Katt alustasid blogis tegudeks.blogspot.com raamatuklubiga. Esimeses postituses ootame lugenute kommentaare Nekrassovi raamatule "Emaarmastus".
Kommentaarid (4):
11.12.08 16:32 - Agata
See raamat andis indu tegutsemiseks ja tulemusi ei tulnudki kaua oodata- natuke armastuse ümberkorraldamist ja korralik pere sai meist nagu niuhti võluväel.
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
11.12.08 16:32 - Agata
See raamat andis indu tegutsemiseks ja tulemusi ei tulnudki kaua oodata- natuke armastuse ümberkorraldamist ja korralik pere sai meist nagu niuhti võluväel.
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
11.12.08 16:32 - Agata
See raamat andis indu tegutsemiseks ja tulemusi ei tulnudki kaua oodata- natuke armastuse ümberkorraldamist ja korralik pere sai meist nagu niuhti võluväel.
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
Kohati pani kogu see vastutus tundma ennast tähtsa ja olulisena, teisalt aga oleksin vahepeal tahtnud karjuda, et ma ikkagi olen ainult väike naine ja ei ole ilus kõike minu kaela veeretada!!!
Muidugi pani see vaatama ringi oma suhtlusringkonnas, sõprade ja sugulaste seas:)
20.11.08 15:26 - Janne
Vahelduva eduga teeb tuju heaks, ja siis kisub selle jälle alla. Läbiv toon siiski hea, kuigi vahel tahaks vaielda, ja vahel kumab mehelik suhtumine liiga läbi. Vasturääkivusi on ka megalt. Aga täidab igati oma eesmärgi, paneb mõtlema.
Uudised -> Kaunist uut aastat!
Kaunist uut aastat!! Et see oleks tegusid täis!! Parimat soovides, Teie Tegudeks!!
Uudised -> HMN toetab Tallinna tugirühma
Meie uudised
Projekti "Emade ja tulevaste emade tugirühm" kaudu toetab HMN
tugirühma tegutsemist Tallinnas
jaanuarist aprillini 2009
24 256 krooniga (HMN 15.12.2008 otsus nr 212)
Rahastamistaotlus on kättesaadav meie kodulehel lingiga Projektid.
tugirühma tegutsemist Tallinnas
jaanuarist aprillini 2009
24 256 krooniga (HMN 15.12.2008 otsus nr 212)
Rahastamistaotlus on kättesaadav meie kodulehel lingiga Projektid.
Uudised -> Tugirühma info bioneeris
Meie uudised
Emade ja tulevaste emade tugirühma info on avaldatud ka bioneer.ee ökoportaalis Eesti uudisena 10.03.2009 ning bioneer.ee uudiskirjas 16.03.2009.
Uudised -> Katt MinuEestis perest ja järelkasvust
Meie uudised
Katt MinuEestis perest ja järelkasvust
31/03/2009 07:13 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Teeme ära! Minu Eesti
Teeme ära! Minu Eesti
korraldab 1. mail 2009 üle-Eestilised mõttetalgud.
Mõttetalgute teemade toimkond palus
teemal Kodu, pere ja järelkasv
mõtteid jagada MTÜ Tegudeks juhatuse liikmel Katrin Lumbergil.
Katrini jagatud mõtted Minu Eesti kodulehel
www.minueesti.ee -> Mõttetalgute teemad -> 1 Kodu, pere ja järelkasv
korraldab 1. mail 2009 üle-Eestilised mõttetalgud.
Mõttetalgute teemade toimkond palus
teemal Kodu, pere ja järelkasv
mõtteid jagada MTÜ Tegudeks juhatuse liikmel Katrin Lumbergil.
Katrini jagatud mõtted Minu Eesti kodulehel
www.minueesti.ee -> Mõttetalgute teemad -> 1 Kodu, pere ja järelkasv
Kommentaarid (2):
17.05.10 00:23 - Katrin
lingid on muutunud ... otselink hetkel http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,349&mID=225
ja kogu loo koopia:
Katrin Lumberg, kahe väikelapse ema unistab kogukondlikust lapsehoiust
Tekst: Geroli Peedu/ Foto: Tegudeks.ee
Katrin on rõõmsameelne noor naine, kes ei kurda. Ta on veendunud, et üldiselt saavad noored pered hästi hakkama. Siiski näeb Katrin ka murekohti, kus noortel inimestel oleks vaja abi ja toetust. Ise laste kõrvalt tööl käies ja emade tugirühma vedades tunneb Katrin seda omal nahal.
Katrin leiab, et noorte perede üks probleeme on riikliku lapsehoiusüsteemi mittetoimimine. Selle mittetoimimise üheks põhjuseks on see, et füüsilisest isikust ettevõtjana lapsehoiuteenuse pakkumine ei tasu ennast ära, kui just väga suurelt seda ette ei võta.
Teisalt tundub Katrinile, et riiklik lapsehoiu süsteem ei olegi loomulik. Aastasadu on olnud, et mitte keegi võõras, vaid vanaema hoiab lapsi ajal, mil vanemad peavad tööd tegema. Lapsele on väga tähtis just see, et temale tuttav inimene temaga tegeleb. See tekitab lapses turvatunde. Lapsehoidjate vahetumine võib lapses põhjustada segadust ja üksildust. Ka lapsevanem ei soovi jätta oma last võhivõõraga. Katrin ise on katsetanud emade omavahelist süsteemi, kus naised omavahel üksteist aitavad. Nad on moodustanud väikelaste emade grupi, kus kõik teavad, et võivad üksteisega arvestada. On hoopis erinev, kas laps viiakse hoidja juurde või läheb laps oma sõbrale külla. On palju soojem tunne, kui tead, et laps on lähedase inimese juures ning lapsele on see keskkond juba tuttav.
Tänapäeva noored emad avastavad lapsega koju jäädes, et ühtäkki on ümberringi kõik tööl: mees, sõbrad, tuttavad. Hinge poeb üksindus, süveneb vajadus kellegagi rääkida ja oma muresid kurta. Pole aga kuhugi minna ja nii ei osata oma probleemiga midagi peale hakata. Selle olukorra parandamiseks on Katrinil unistus, et vabatahtliku töö juures saaks osaleda ka titemamma oma titega. Kui midagi korraldama hakatakse, võiksid korraldajad mõelda ka noorte perede peale, organiseerides neile lastetoa või kaasates neid tegevustesse, mille juures saaks lapse kaasa võtta. Meie ühiskonnas sellele veel erilist tähelepanu ei pöörata. Katrini arvates vajab läbimõtlemist, kuidas väikelaste vanemad saaksid ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda.
Töökultuur ei toeta lastesaamist
Suureks probleemiks peab Katrin ka lapsepuhkuselt tööle tagasi tulekut. Tema arvates oleks tööle naastes mõistlik töötada algul osalise koormusega ja/või paindliku tööajaga. Ühiskond ja organisatsioonikultuur seda aga enamasti ei toeta. Eesti ettevõtetes puudub valdavalt sellise töökorralduse praktika ning tööandja seda meelsasti ei poolda. Pigem võib paindliku töökoha leida tuttavate
kaudu omaenda kogukonnast. Töökultuuri muutust on vaja, et ka väikelastega naised saaksid töötada nii nagu neile, nende lastele ja peredele sobib! Siis võiksime loota, et kõik need edukad naised, kes täna on lapsesaamise eas, aga on lapsesaamise teadmatusse kaugusse lükanud, hakkaksid mõtlema pere loomisele. Kahjuks mõjutab meie otsuseid paljuski see, kas suudame end pärast lapse saamist ära elatada. Paljudel on laenud ja liisingud ning pärast vanemapalga lõppu lapsega koju jäämist ei saa naised tihtipeale endale lubada.
Mis me saame ise ära teha?
Katrin tegi emade ja tulevaste emade tugirühma. Sellise rühma, kus räägitakse emaks saamisest ja emaks olemisest. Lapseootel naised ei kujuta tihtipeale eriti ette, mida emaks saamine endaga kaasa toob. Valmistutakse küll sünnituseks, kuid sünnitusjärgsed raskused tulevad enamasti ootamatult ning mõnigi noor ema võib teadmatusest või isikliku tugivõrgustiku puudumisel sattuda olukorda, millest ei paista väljapääsu. Oluline on, et sellises olukorras toetatakse kogu perekonda. Et aidata last, tuleb toetada kogu perekonda. Tugirühmas hoitakse üksteise lapsi, rääkitakse ära oma mured ja jagatakse rõõme. Teadmine, et sinu kõrval on kogu aeg sarnaste väärtushinnangutega abivalmis inimesed, on väga oluline. See loob pinnase isiklike ja kogukondlike sidemete tekkeks. Loe lisa tugirüma kohta www.tegudeks.ee.
Lõpetuseks ütleb Katrin, et ära ürita iga hinna eest olla hea lapsevanem. Pigem lihtsalt armasta ja hooli. Armasta oma lapsi, hooli nendest. Ükski inimene ei suuda kogu aeg hea olla. Põhitõde on: armasta iseennast, armasta oma kaasat ja lapsi. Lapsed ongi õnnelikud, kui sa armastad iseennast ja oma kaasat. See ongi see, kuidas olla hea lapsevanem, kui sellist sõna üldse kasutada!
ja kogu loo koopia:
Katrin Lumberg, kahe väikelapse ema unistab kogukondlikust lapsehoiust
Tekst: Geroli Peedu/ Foto: Tegudeks.ee
Katrin on rõõmsameelne noor naine, kes ei kurda. Ta on veendunud, et üldiselt saavad noored pered hästi hakkama. Siiski näeb Katrin ka murekohti, kus noortel inimestel oleks vaja abi ja toetust. Ise laste kõrvalt tööl käies ja emade tugirühma vedades tunneb Katrin seda omal nahal.
Katrin leiab, et noorte perede üks probleeme on riikliku lapsehoiusüsteemi mittetoimimine. Selle mittetoimimise üheks põhjuseks on see, et füüsilisest isikust ettevõtjana lapsehoiuteenuse pakkumine ei tasu ennast ära, kui just väga suurelt seda ette ei võta.
Teisalt tundub Katrinile, et riiklik lapsehoiu süsteem ei olegi loomulik. Aastasadu on olnud, et mitte keegi võõras, vaid vanaema hoiab lapsi ajal, mil vanemad peavad tööd tegema. Lapsele on väga tähtis just see, et temale tuttav inimene temaga tegeleb. See tekitab lapses turvatunde. Lapsehoidjate vahetumine võib lapses põhjustada segadust ja üksildust. Ka lapsevanem ei soovi jätta oma last võhivõõraga. Katrin ise on katsetanud emade omavahelist süsteemi, kus naised omavahel üksteist aitavad. Nad on moodustanud väikelaste emade grupi, kus kõik teavad, et võivad üksteisega arvestada. On hoopis erinev, kas laps viiakse hoidja juurde või läheb laps oma sõbrale külla. On palju soojem tunne, kui tead, et laps on lähedase inimese juures ning lapsele on see keskkond juba tuttav.
Tänapäeva noored emad avastavad lapsega koju jäädes, et ühtäkki on ümberringi kõik tööl: mees, sõbrad, tuttavad. Hinge poeb üksindus, süveneb vajadus kellegagi rääkida ja oma muresid kurta. Pole aga kuhugi minna ja nii ei osata oma probleemiga midagi peale hakata. Selle olukorra parandamiseks on Katrinil unistus, et vabatahtliku töö juures saaks osaleda ka titemamma oma titega. Kui midagi korraldama hakatakse, võiksid korraldajad mõelda ka noorte perede peale, organiseerides neile lastetoa või kaasates neid tegevustesse, mille juures saaks lapse kaasa võtta. Meie ühiskonnas sellele veel erilist tähelepanu ei pöörata. Katrini arvates vajab läbimõtlemist, kuidas väikelaste vanemad saaksid ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda.
Töökultuur ei toeta lastesaamist
Suureks probleemiks peab Katrin ka lapsepuhkuselt tööle tagasi tulekut. Tema arvates oleks tööle naastes mõistlik töötada algul osalise koormusega ja/või paindliku tööajaga. Ühiskond ja organisatsioonikultuur seda aga enamasti ei toeta. Eesti ettevõtetes puudub valdavalt sellise töökorralduse praktika ning tööandja seda meelsasti ei poolda. Pigem võib paindliku töökoha leida tuttavate
kaudu omaenda kogukonnast. Töökultuuri muutust on vaja, et ka väikelastega naised saaksid töötada nii nagu neile, nende lastele ja peredele sobib! Siis võiksime loota, et kõik need edukad naised, kes täna on lapsesaamise eas, aga on lapsesaamise teadmatusse kaugusse lükanud, hakkaksid mõtlema pere loomisele. Kahjuks mõjutab meie otsuseid paljuski see, kas suudame end pärast lapse saamist ära elatada. Paljudel on laenud ja liisingud ning pärast vanemapalga lõppu lapsega koju jäämist ei saa naised tihtipeale endale lubada.
Mis me saame ise ära teha?
Katrin tegi emade ja tulevaste emade tugirühma. Sellise rühma, kus räägitakse emaks saamisest ja emaks olemisest. Lapseootel naised ei kujuta tihtipeale eriti ette, mida emaks saamine endaga kaasa toob. Valmistutakse küll sünnituseks, kuid sünnitusjärgsed raskused tulevad enamasti ootamatult ning mõnigi noor ema võib teadmatusest või isikliku tugivõrgustiku puudumisel sattuda olukorda, millest ei paista väljapääsu. Oluline on, et sellises olukorras toetatakse kogu perekonda. Et aidata last, tuleb toetada kogu perekonda. Tugirühmas hoitakse üksteise lapsi, rääkitakse ära oma mured ja jagatakse rõõme. Teadmine, et sinu kõrval on kogu aeg sarnaste väärtushinnangutega abivalmis inimesed, on väga oluline. See loob pinnase isiklike ja kogukondlike sidemete tekkeks. Loe lisa tugirüma kohta www.tegudeks.ee.
Lõpetuseks ütleb Katrin, et ära ürita iga hinna eest olla hea lapsevanem. Pigem lihtsalt armasta ja hooli. Armasta oma lapsi, hooli nendest. Ükski inimene ei suuda kogu aeg hea olla. Põhitõde on: armasta iseennast, armasta oma kaasat ja lapsi. Lapsed ongi õnnelikud, kui sa armastad iseennast ja oma kaasat. See ongi see, kuidas olla hea lapsevanem, kui sellist sõna üldse kasutada!
02.04.09 12:30 - Mati Arak
See probleem on vist kaugemalt pärit, sest kommunistlik ühiskond lõhkus perekonnad ära, sundis põlvkonnad laiali elama, vanavanemaid vanadekodusse saatma j.n.e.
Nüüd tuleks pigem mõelda, kuidas peresid kokku liita. Perekondasid taastada, et mitu põlve koos saaks elada ja mida riik saaks- võiks selleks teha.
Nüüd tuleks pigem mõelda, kuidas peresid kokku liita. Perekondasid taastada, et mitu põlve koos saaks elada ja mida riik saaks- võiks selleks teha.
Uudised -> Bioneer.ee intervjuu tugirühmade tegijatega
Meie uudised
Bioneer.ee intervjuu tugirühmade tegijatega
10/05/2009 03:48 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: bioneer.ee
1. aprillil 2009 ilmus bioneer.ee ökoportaalis intervjuu Tegudeksi tugirühmade tegijatega.
Intervjuu on kättesaadav ka meie kodulehel menüüs MTÜ tegevustest -> Meie kirjutisi, otselink http://www.tegudeks.ee/bioneeriintervjuu2009.
Intervjuu on kättesaadav ka meie kodulehel menüüs MTÜ tegevustest -> Meie kirjutisi, otselink http://www.tegudeks.ee/bioneeriintervjuu2009.
Uudised -> Tugirühmade info vanemahariduse blogis
Meie uudised
Tugirühmade info vanemahariduse blogis
14/05/2009 19:31 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Vanemahariduse veeb
Sotsiaalministeeriumi peetavas vanemahariduse blogis on märtsis 2009 avaldatud meie emade ja tulevaste emade tugirühmade info.
Sotsiaalministeerium on lisatud ka meie sõprade nimekirja http://www.tegudeks.ee/sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeerium on lisatud ka meie sõprade nimekirja http://www.tegudeks.ee/sotsiaalministeerium.
Uudised -> Tugirühma intervjuu Naistelehes
| Meie uudised |
| 15. mai 2009 Naistelehe rubriigis Meie Elu ilmus Epp Reinmetsa lugu emade ja tulevaste emade tugirühma tegijatega. Pildistas Kalev Lilleorg. Aitähh Epule ja Kalevile mõnusa õhtupooliku eest Mirjami aias :) Ökoemmed: lastele ei seepi ega süstiPildiallkiri:Ligi tosinaliikmelisest emade ja tulevaste emade tugirühmast Tegudeks on pildile ja juttu rääkima jõudnud vaid mõned. «Teeme kõik valikud ju eelkõige oma laste heaolu silmas pidades, sest tahame olla võimalikult head emad,» tõdevad nad ühel meelel. Artikkel ise: Hiljuti šokeeris paljusid «Pealtnägija» lõik, kus emad rääkisid, et maimukeste vaktsineerimine on vale ja haiguste vastu võitlemises aitavat uriin! «Täiesti hullud!», «Neilt tuleks lapsed hoopis ära võtta!» leidsid kriitikud. Kuidas on lood tegelikult? «See oli kohutav, milline kriitikalaine kõigi nende suunas tuli, kes lastekasvatamises vähegi looduse ja alternatiivmeditsiini poole hoiavad,» tõdeb kolme lapse ema Janne (30). Ta tegutseb aktiivselt mitmes emade-laste ringis ja tugigrupis, sealhulgas ka selles palju kisa tekitanud Metsapoole rühmas. Janne leiab, et saade jättis temaga samamoodi mõtlevatest emadest teenimatult halva mulje, sest laste mittevaktsineerimine ja uriiniteraapia ei kuulu tingimata kokku. Emad, kes püüavad oma lapsi puudutavates valikutes teadlikumad olla, teevad neile pigem teene. Nüüd jagavad nad oma veendumusi ka Naistelehega. Vaktsiinile tõesti ei! «Mulle on algusest peale väga vastu hakanud, et arstid laste vaktsineerimist emadele peale suruvad,» ütleb koos Jannega mittetulundusühingusse Tegudeks kuuluv matemaatikaõpetaja Mirjam (37), kel kodus kasvamas kaks last. Janne jutustab seepeale, kuidas ta oma pooleteiseaastase lapsega Haapsalu neuroloogilisse rehabilitatsioonikeskusesse sattus ja tõsiselt jahmatas, nähes, kui palju oli seal vaktsiinikahjustusega lapsi. «Ja sellest ei räägita üldse, mis on iseenesest väga häiriv!» Mirjam jätkab, et keegi neist ei propageeri mõtet, et vaktsineerida ei tohi mitte mingil juhul. Pigem peaks igal emal olema õigus otsustada selle üle ise. «Aga selleks peaksid kõik enne natuke uurima, mida ühe või teise haiguse vastu vaktsineerimine tähendab ja kuivõrd suur on tegelik oht, et laps sellesse haigusse üldse jääb, mille vastu teda vaktsineeritakse,» selgitab ta kõigi eest. Näiteks miks vaktsineeritakse juba imikuid mumpsi vastu, küsivad emad. Nad teavad, et kui see haigus tabab puberteedieas noormeest, võib see tüsistusena põhjustada viljatuse. Milleks siis süstida antikehi väikesesse beebisse? «Samas ma ei välista, et kunagi tulevikus oma lapsi mumpsi vastu vaktsineerin,» tõdeb kolme poja ema Janne. Haigused ongi ju selleks, et inimesel tekiks loomulik kaitsevõime. «Kui liigselt vaktsineerida, hakkab immuunsüsteemil igav ja tekivadki allergiad,» selgitab Janne. Vesi on sõber, seep ei ole Lapse loomulikku kaitsevõimet nõrgestavad ka seebid ja šampoonid, on need emad järele uurinud. Pooleteiseaastase tütre ema Teele Ööbik (32) toob välja, et seep muudab lapse naha pH-taset ja selle tagajärjel muutubki laps haigustele vastuvõtlikumaks. «Näiteks mina pole kordagi pesnud oma noorima lapse Uko pead šampooni ega muu kemikaaliga,» teatab Janne ja osutab poja puhtusest hõljuvale juuksepahmakale. «Ja mulle ei tasu üldse rääkima tulla, et puberteedieas ta oma juukseid palja veega enam puhtaks ei saa!» Kõiki neid emasid vihastas mõni aasta tagasi teles vahetpidamata jooksnud Safeguardi reklaam, mis lubas hävitada kogu last ümbritseva ohtliku mustuse. «On ju nii, et koos sellega hävitatakse paratamatult ka lapse enda loomulikud kaitsebakterid,» nendib Janne. Nende sõnade kinnituseks ta ütleb, et tema kolm last on võrreldes paljude teistega tunduvalt vähem haiged. «Hingamisteede haigusi on neil oluliselt vähem, sest minu lapsed ei puutu kokku nii paljude erinevate lõhna- ja värvainetega.» Kusjuures ta pole kordagi proovinud immuunsust tugevdavat uriiniteraapiat, seda pole katsetanud teised emadki. Täiskasvanute asjaliku vestluse ajal jalutab peagi kaheaastaseks saav Uko oma ema juurde, tõstab tema pluusiääre üles, võtab kõigutamatu omanikutundega ema rinnast suutäie piima ja tormab tagasi mängunurka. «Oleme kõik seda meelt, et lapsele peab andma rinda täpselt nii kaua, kuni see mõlemale sobib,» ütleb ka Teele. Kui vähegi võimalik, peaks nende meelest rinnast võõrutamise üle otsustama laps ise. «Minu kahe ja poole aastane poiss teatas näiteks ühtäkki, et tema enam ei taha ja pühkis suu rinnapiimast lõplikult puhtaks,» naerab Janne. «Siis ma sain tunda, mis tunne on lapsel, kui imetamine järsult ära lõpetatakse. Ja see ei olnud hea tunne,» naerab ta. Epp Reinmets |
Uudised -> Tegudeksil nüüd ka tulumaksusoodustus
Meie uudised
Tegudeksil nüüd ka tulumaksusoodustus
03/08/2009 23:15 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Maksu- ja Tolliamet
MTÜ Tegudeks on alates 01.07.2009 tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste ja sihtasutuste nimekirjas.
See tähedab, et juriidilised isikud ei pea meie MTÜ-le tehtud annetuste pealt tasuma tulumaksu ning füüsilised isikud (ehk lihtinimesed) saavad MTÜ-le tehtud annetustelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi, kui lisavad annetuse tegemisel makse selgitusse oma isikukoodi.
Annetusi võtame vastu Sampo Panga kontole 332501990002 MTÜ-le Tegudeks.
Annetuste laekumisel püüame nende kasutamisest jõudumööda netikanalites teada anda.
See tähedab, et juriidilised isikud ei pea meie MTÜ-le tehtud annetuste pealt tasuma tulumaksu ning füüsilised isikud (ehk lihtinimesed) saavad MTÜ-le tehtud annetustelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi, kui lisavad annetuse tegemisel makse selgitusse oma isikukoodi.
Annetusi võtame vastu Sampo Panga kontole 332501990002 MTÜ-le Tegudeks.
Annetuste laekumisel püüame nende kasutamisest jõudumööda netikanalites teada anda.
Kommentaarid (1):
16.01.10 16:41 - Katrin Lumberg
tegelikult mitte saavad automaatselt tagasi vaid saavad oma tulusid annetuse võrra vähendada aga seda ka ainult vist 5% ulatuses kõigist tuludest pärast mahaarvamisi, ühesõnaga keeruline värk...
Uudised -> Tegudeksi googlegrupp aastane!
Tegudeksi googlegrupp aastane!
19/10/2009 00:17 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Tegudeksi gogolegrupp
Tegudeksi googlegrupis http://groups.google.ee/group/tegudeks/
liikus esimene kiri 3. oktoobril 2008.a., seega ootamatult on meie väike mõnus virtuaalkogukond saanud juba aastaseks. Kui tuua parallele inimlapse arengust, siis esimese aastaga on meie virtuaalgrupp kenasti käima läinud, kas järgmise aasta teema on rääkima õppimine?
Tänaseks ehk pisut enam kui aastaselt on meie grupil 65 liiget, üle 600 teema ja ligi 2000 sõnumit.
liikus esimene kiri 3. oktoobril 2008.a., seega ootamatult on meie väike mõnus virtuaalkogukond saanud juba aastaseks. Kui tuua parallele inimlapse arengust, siis esimese aastaga on meie virtuaalgrupp kenasti käima läinud, kas järgmise aasta teema on rääkima õppimine?
Tänaseks ehk pisut enam kui aastaselt on meie grupil 65 liiget, üle 600 teema ja ligi 2000 sõnumit.
Uudised -> Aastaaruanne 2008
Meie uudised
MTÜ Tegudeks 2008.a. tegevus- ja majandusaruanne on nüüd avalikult kättesaadav siin http://docs.google.com/View?id=dgx96s9j_703c484jfch
Kommentaarid (2):
09.03.10 11:52 - katrin
või siis et ei, siiski 2008. aasta aruanne. kui 2009. aasta aruande ära kinnitame, siis ehk saab ka kättesaadavaks :)
09.03.10 11:13 - Katrin
sedaet, 2009. aasta aruandest jutt :)
Uudised -> Janne Toiduklubi
Meie uudised
2009. aastal kasvas emade ja tulevaste emade tugirühmast välja Janne Toiduklubi, mis toimetab iseseisvalt ja jagab oma infot oma lehel http://sites.google.com/site/jannetoiduklubi/janne-toiduklubi.
Uudised -> Janne Bioneeris
| Meie uudised |
| Tegudeksi hea sõber bioneer.ee ilmutas Terve Elu kalender 2010 jaoks rühmajuht Jannega tehtud intervjuu ka oma veebiväljaandes Janne Ving pooldab mõõdukust 12.jaanuar 10, teisipäev  Foto: Terve Elu Kalender 2008 Janne Ving on kolme poisipõnni rõõmsameelne ema, kes on õppinud lastekasvatamist ka läbi keskkonnasäästu vaatevinkli hindama. Lisaks laste kasvatamisele on Janne tegudeks.ee emadevõrgustiku rühmajuht.  Mis pani Sind emana lapsevanema rolli ümber hindama?See lihtsalt kujunes niimoodi. Ma ei ole kunagi eraldi seda otsust vastu võtnud. Kui mu esimene laps sündis, siis ma ei teadnud lastest suurt midagi. Kui mu poeg oli saanud 2,5aastaseks ja ta käis mu vanemate juures hoidmisel, siis avastasin, et laps käitub alati pärast külaskäiku imelikult ja närviliselt. Selgus, et poisile anti suurtes kogustes magusat ja silmnähtavalt magus mõjutas teda. See oli hetk, kui hakkasin endale küsimusi esitama. Mida Sina mõistad ökoloogilise lapsevanemaks olemise all? Minu arusaamist mööda, on nii inimeste kui ka looduse seisukohalt parim, kui oma tegutsemine läbi mõeldakse ja ei võeta vastu kiirustavaid otsuseid, seda ka laste kasvatamises. On tähtis mõelda oma peaga! Näiteks kui lapsel on näiteks käitumisprobleemid, siis otsitakse nende põhjuseid ja lahendusi, mitte ei minda kohe retseptirahusteid küsima. Esiteks analüüsitakse läbi lapse toidulaud, et seal poleks liigselt maiustusi või rämpstoitu. Samuti vaadatakse üle lapse päevakava pilguga, kas tal on tegevusi liiga vähe või vastupidi liiga palju. Tähtis on ka see, mida ja millises ulatuses laps telekast ja arvutist vaatab. Reeglina need kaks asja jäävad kohe välja, kui laps on närviliseks muutunud. Loomulikult peab sellises olukorras lapsevanem ka enda käitumise üle vaatama ja rahulik olema, sest sõimlev täiskasvanu teeb asja vaid hullemaks. Mida tähendab Sinu jaoks lapse tervislikum toidulaud? On see igapäevane mahedatest helvestest hommikupuder, limonaadivabadus või olematud kommikogused? Eks ta nii kipub olema. Ja lisaks muidugi kodune toit ja liikumine. Üksi toidulaud enamasti ei aita! Tuleb ikka ka õues viibida ja piisavalt liikuda. Lapse või lastega pidevalt aktiivselt suhelda, nendega õues käia ja ise kodust toitu teha – see tundub tänapäevases elutempos üsna kättesaamatu. Kas selleks peab lapsevanem koduseks hakkama? Loomulikult õnnestub selline elu ka töö kõrvalt. Näiteks lasteaiast ei pea tulema koju autoga, sest saab ka jalutada. Õues lastega käimine saab olla osa liikuvast päevast. See ei pea olema vaid mänguväljakul istumine. Ka külla ei pea minema trolliga, kus on palju rahvast. Parem on käia jala, kui vahemaad just hiiglama pikad pole. Kuidas Sa suhtud mahetoidu söömisse? Mulle meeldib mahetoit, aga ma ei hakka kunagi juuksekarva lõhki ajama. Kui ma parasjagu näiteks ökoporgandit poest ei saanud või on see mul kodus otsa lõppenud, siis ega ma sellepärast sööki tegemata ei jäta. Siis lähen ostan tavalise porgandi! Samas mahetoidu ostmine on tänu neti teel tellimise võimalusele tehtud tänapäeval vägagi mugavaks. Toit tuuakse koju ära ja endal jääb poodides otsimise vaev ja ajakulu tundmata. Kui ma teen kodus süüa, siis mul ei ole peaaegu kunagi kogu toit mahedat päritolu. Kui mul on valida näiteks Brasiilia mahesuhkru ja Taani mittemaheda peedisuhkru vahel, siis juba asukoha pärast eelistan viimast. Samuti ei pea ostma Saksamaalt toodud mahemakarone, vaid need võib teha ise. Nii et mõõdukus ennekõike? Just nii! Janne, Sa teed ise leiba. Sa oled selle vahva ja kasuliku hobiga „nakatanud“ ka paljusid oma tuttavaid. Kuidas Sa jõudsid leivategemiseni? See kuidagi juhtus nii. Süüa on mul kogu aeg meeldinud teha. Varem oli minul ka leivategemisest arusaam kui keerulisest ja müstilisest. Räägitakse ju, et leivategu kestis mitu päeva ja see oli keerulisi nippe täis. Nüüd, kus ma endale ja ka teistele olen hakanud leiba tegema, saan aru, et leivategu on õpitav ja sellega ei pea tunde järjest mässama. Piisab vaid mõnest segamisest ja sõtkumisest, sest leib kerkib ju ise. Kuidas Sa suhtud lastega poes käimisse? Võimalusel eelistan poes käia ilma lasteta. See on nii nende kui ka minu enda tervete närvide huvides. Aga kui nüüd toidulaud, liikumine ja suhtlemine kõrvale jätta, kas on veel midagi, mida Sa keskkonnasäästlikult teed? Ma ostan väga sageli teise ringi rõivaid, sest nii on soodsam. Kui ma aga juhtun mõne kasutamata riideeseme ostma, siis valin selle kindlasti üle keskmise kvaliteediga, sest ei materjali ega ka raha pole mõtet ju ilmaasjata kulutada. Kvaliteetsete rõivaste ostmiseks kasutan allahindluseid, sest nii saab säästa raha. Minu jaoks ei ole alati esmane eelistada ökokangast lasterõivaid, sest nende valik Eestis on siiski suhteliselt piiratud ja toodete hinnad on ökopoodides väga kõrged. Kui ökokangast rõivas on kasutatud rõivaste poes, siis eelistan seda. Aga kuidas Sa pesed oma laste riideid? Ma eelistan kasutada lõhnata sensitiiv-pulbreid, sest need on ohutumad nii lastele kui ka keskkonnale. Mulle meeldib lillelõhnaliste pesuloputusvahendite asemel kasutada tuulega kuivatamist õues nööril. Minu lemmik pesulõhn ongi värke õhu lõhn, mis õues kuivanud pesul nagunii olemas on. Kas Sul on mõni soovitus inimestele, keda ökoteema huvitab? Katsetage ja te saate aru, et ökoeluviis ei ole üle mõistuse kallis. Ökoeluviis aitab teil ka ennast paremini mõista. Samuti suurendab selline ellusuhtumine loovust, leidlikkust, tähelepanelikkust ja võimet märgata nn otseteid. ________________________________________________Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks. |
, säästva eluviisi portaal www.bioneer.ee Uudised -> Katrin Tegudeksist
Meie uudised
Katrin Tegudeksist
09/03/2010 11:14 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajalehe KoguKonnad I number
Tegudeksi juhatuse liikme Katrin Lumbergi artikkel Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajalehe KoguKonnad I numbris
Kas linnas saab kogukonda luua? Kas tasuta saab asju teha? Kas MTÜ
loomine on ületamatult keeruline? Kas see kõik ikka on nii lihtne?
2007 sügisel võtsid kaks lapsehoolduspuhkusel naist kätte ja hakkasid
tugirühma tegema. Emadele ja tulevastele emadele. Tasuta. Ruumi said
tasuta, palka ei küsinud, tegemisrõõm ja -põnevus oli tohutu.
Proovisid Hasartmängumaksu Nõukogult rahaküsimise ka ära. Saidki.
Kolmeks kuuks. Edasi tegid jälle tasuta.
2008 kevadel sattus punti üks veel hullem ökomutt kui need kaks
esimest olidki. Rääkis tugirühmas tervislikust toiduvalmistamisest jm
põnevatest ökoteemadest. Kohe mitu korda järjest. Kohaletulnud kiitsid
ja tulid jälle.
Suvel oli paus. Muuhulgas tegid rühmategijad oma MTÜ valmis. Igaks
juhuks, et vajadusel juba omal nimel rahastusi taodelda, mitte enam
ruumiomaniku plaanidest sõltuda. Õnneks olid juristid seltskonnas,
paberid said põlve otsas köögilaua ääres kokku kirjutatud, riigilõivu
arvestasime asutajate liikmemaksuks. MTÜ nimega loodi blogi, koduleht
ja GoogleGrupp.
2008 sügisel selgus, et masu on tulnud. Ruumi enam tasuta ei saa,
tuleb rühmas osalustasu võtta. Projekti ka keegi suvel ei
kirjutanud-esitanud, nii et projektirahastuse oleks parimalgi juhul
ehk alles jõuluks saanud. Naised hingasid sügavalt sisse, vaatasid
üksteisele sügavalt silma ja otsustasid, et tasuta rühma põhimõttest
ei loobu ja läksid kodudesse. Rühma tegema. Kardetud väljasuremise
asemel rühm paisus nagu pärmitainas. Kord detsembris oli ühes elutoas
11 naist koos ja rühmajuht mõtles, et kui nüüd veel 1 tuleb, siis tema
läheb välja, et tulijal kuhugi istuda oleks. Peatselt hingati taas
kord sügavalt sisse, vaadati üksteisele sügavalt silma ja renditi
rühmaajaks mängutuba. Pärast rentimisotsust selgus, et projektki sai
rahastuse - 2009 nii mõnekski kuuks nii mängutoa rendiks kui
rühmajuhtide palkadekski. Projektid said läbi, masu aina paisus,
projektirahalootused aina vähenevad.
Tasuta tugirühm tegutseb endiselt. 2009 käivitati ja iseseisvus uus
rühm teises linnas, katsetati emade joogat ja psühhodraamat, peaaegu
käivitus meesterühm ja kodudes asus toimetama Toiduklubi.
Jah, me oleme loonud ühe omapärase linnakogukonna. Kogukonna, mis elab
oma elu ja mille elus on olulisel kohal regulaarne tugirühm ja ka
spontaansed koostegemised, virtuaalne kogukond GoogleGrupis ja ka
osalejate vahel kujunevad isiklikud abistamissuhted, MTÜ ja projektide
koostegemise kogemus ja ka selle käigus meeskonnatöö faaside läbimine
ning konfliktifaaside üleelamine ja edasiminemine.
Jah, me oleme tõestanud eelkõige iseendale, et tasuta saab asju teha.
Samuti oleme me kogenud, et tasuta kaua ei jaksa. Et ühel hetkel
avastad, et kuigi tahaks, ei saa tasuta tegemist või telefoni- ja
transpordikulude pealemaksmist endale lihtsalt lubada. Samas on meil
miskipärast ikka ja jälle läinud nii, et kui asi juba lootusetu
tundub, tulevad peale uued tegijad, kelle jaoks asi on piisavalt uus
ja põnev, et tahta ja jaksata ka tasuta teha.
Ehk siis - ei, see kõik ei ole üldse nii lihtne. MTÜ tegemine on
lihtne, kui juristid ja raamatupidajad on pundis. Võibolla on
konfliktifaaside üleelamine ja vabatahtlike motiveerimine lihtne, kui
psühholoogid on pundis? Ja rahade leidmine, kui... Võibolla... Meie
oleme rahul, et me proovisime. Ja et me julgesime unistada. Ja et me
saame nüüd hämmastusega vaadata, kuidas meie unistus tasapisi
realiseerub. Mõnikord hoopis teistmoodi, kui me oleks osanud arvata...
Kui suutsime Sinus huvi tekitada, siis tule uuri meie tegemisi
lähemalt reaalselt või virtuaalselt.
Loe bioneeri intervjuud tugirühma tegijatega
http://www.bioneer.ee/bioneer/intervjuu/%C3%9Cheskoos_tegusamad.aid-4073
ja vaata rühmajuht Janne videointervjuud
http://www.youtube.com/watch?v=wsv7SMa2ApU .
Neljapäevahommikuti saad tasuta tulla Kristiines Naerusuu mängutuppa
emade ja tulevaste emade tugirühma, lähem info tugirühma blogis
http://tegudeks.blogspot.com. Korra-paar kuus toimetab tugirühmast
'väljakasvanud' Toiduklubi, mille koduleht on
http://sites.google.com/site/jannetoiduklubi/janne-toiduklubi.
Virtuaalselt saad meie kogukonnas osaleda meie GoogleGrupi kaudu
http://groups.google.com/group/tegudeks, kuhu esimese aastaga kogunes
üle 60 liikme ja üle 600 teema. Jõudumööda korraldame ka ökokoolitusi
ja teeme talgutöid, jagame omavahel asju ja kogemusi. Meilt võid
küsida ka nõu oma kodukohas tugirühma käivitamiseks, MTÜ loomiseks või
projektirahastuse taotlemiseks.
Tule, tutvu, toeta, osale! www.tegudeks.ee
artikli autor Katrin Lumberg
MTÜ Tegudeks asutaja ja juhatuse liige
emade ja tulevaste emade tugirühma asutaja ning projektijuht 2007-2009
Kas linnas saab kogukonda luua? Kas tasuta saab asju teha? Kas MTÜ
loomine on ületamatult keeruline? Kas see kõik ikka on nii lihtne?
2007 sügisel võtsid kaks lapsehoolduspuhkusel naist kätte ja hakkasid
tugirühma tegema. Emadele ja tulevastele emadele. Tasuta. Ruumi said
tasuta, palka ei küsinud, tegemisrõõm ja -põnevus oli tohutu.
Proovisid Hasartmängumaksu Nõukogult rahaküsimise ka ära. Saidki.
Kolmeks kuuks. Edasi tegid jälle tasuta.
2008 kevadel sattus punti üks veel hullem ökomutt kui need kaks
esimest olidki. Rääkis tugirühmas tervislikust toiduvalmistamisest jm
põnevatest ökoteemadest. Kohe mitu korda järjest. Kohaletulnud kiitsid
ja tulid jälle.
Suvel oli paus. Muuhulgas tegid rühmategijad oma MTÜ valmis. Igaks
juhuks, et vajadusel juba omal nimel rahastusi taodelda, mitte enam
ruumiomaniku plaanidest sõltuda. Õnneks olid juristid seltskonnas,
paberid said põlve otsas köögilaua ääres kokku kirjutatud, riigilõivu
arvestasime asutajate liikmemaksuks. MTÜ nimega loodi blogi, koduleht
ja GoogleGrupp.
2008 sügisel selgus, et masu on tulnud. Ruumi enam tasuta ei saa,
tuleb rühmas osalustasu võtta. Projekti ka keegi suvel ei
kirjutanud-esitanud, nii et projektirahastuse oleks parimalgi juhul
ehk alles jõuluks saanud. Naised hingasid sügavalt sisse, vaatasid
üksteisele sügavalt silma ja otsustasid, et tasuta rühma põhimõttest
ei loobu ja läksid kodudesse. Rühma tegema. Kardetud väljasuremise
asemel rühm paisus nagu pärmitainas. Kord detsembris oli ühes elutoas
11 naist koos ja rühmajuht mõtles, et kui nüüd veel 1 tuleb, siis tema
läheb välja, et tulijal kuhugi istuda oleks. Peatselt hingati taas
kord sügavalt sisse, vaadati üksteisele sügavalt silma ja renditi
rühmaajaks mängutuba. Pärast rentimisotsust selgus, et projektki sai
rahastuse - 2009 nii mõnekski kuuks nii mängutoa rendiks kui
rühmajuhtide palkadekski. Projektid said läbi, masu aina paisus,
projektirahalootused aina vähenevad.
Tasuta tugirühm tegutseb endiselt. 2009 käivitati ja iseseisvus uus
rühm teises linnas, katsetati emade joogat ja psühhodraamat, peaaegu
käivitus meesterühm ja kodudes asus toimetama Toiduklubi.
Jah, me oleme loonud ühe omapärase linnakogukonna. Kogukonna, mis elab
oma elu ja mille elus on olulisel kohal regulaarne tugirühm ja ka
spontaansed koostegemised, virtuaalne kogukond GoogleGrupis ja ka
osalejate vahel kujunevad isiklikud abistamissuhted, MTÜ ja projektide
koostegemise kogemus ja ka selle käigus meeskonnatöö faaside läbimine
ning konfliktifaaside üleelamine ja edasiminemine.
Jah, me oleme tõestanud eelkõige iseendale, et tasuta saab asju teha.
Samuti oleme me kogenud, et tasuta kaua ei jaksa. Et ühel hetkel
avastad, et kuigi tahaks, ei saa tasuta tegemist või telefoni- ja
transpordikulude pealemaksmist endale lihtsalt lubada. Samas on meil
miskipärast ikka ja jälle läinud nii, et kui asi juba lootusetu
tundub, tulevad peale uued tegijad, kelle jaoks asi on piisavalt uus
ja põnev, et tahta ja jaksata ka tasuta teha.
Ehk siis - ei, see kõik ei ole üldse nii lihtne. MTÜ tegemine on
lihtne, kui juristid ja raamatupidajad on pundis. Võibolla on
konfliktifaaside üleelamine ja vabatahtlike motiveerimine lihtne, kui
psühholoogid on pundis? Ja rahade leidmine, kui... Võibolla... Meie
oleme rahul, et me proovisime. Ja et me julgesime unistada. Ja et me
saame nüüd hämmastusega vaadata, kuidas meie unistus tasapisi
realiseerub. Mõnikord hoopis teistmoodi, kui me oleks osanud arvata...
Kui suutsime Sinus huvi tekitada, siis tule uuri meie tegemisi
lähemalt reaalselt või virtuaalselt.
Loe bioneeri intervjuud tugirühma tegijatega
http://www.bioneer.ee/bioneer/intervjuu/%C3%9Cheskoos_tegusamad.aid-4073
ja vaata rühmajuht Janne videointervjuud
http://www.youtube.com/watch?v=wsv7SMa2ApU .
Neljapäevahommikuti saad tasuta tulla Kristiines Naerusuu mängutuppa
emade ja tulevaste emade tugirühma, lähem info tugirühma blogis
http://tegudeks.blogspot.com. Korra-paar kuus toimetab tugirühmast
'väljakasvanud' Toiduklubi, mille koduleht on
http://sites.google.com/site/jannetoiduklubi/janne-toiduklubi.
Virtuaalselt saad meie kogukonnas osaleda meie GoogleGrupi kaudu
http://groups.google.com/group/tegudeks, kuhu esimese aastaga kogunes
üle 60 liikme ja üle 600 teema. Jõudumööda korraldame ka ökokoolitusi
ja teeme talgutöid, jagame omavahel asju ja kogemusi. Meilt võid
küsida ka nõu oma kodukohas tugirühma käivitamiseks, MTÜ loomiseks või
projektirahastuse taotlemiseks.
Tule, tutvu, toeta, osale! www.tegudeks.ee
artikli autor Katrin Lumberg
MTÜ Tegudeks asutaja ja juhatuse liige
emade ja tulevaste emade tugirühma asutaja ning projektijuht 2007-2009
Kommentaarid (2):
09.03.10 11:55 - katrin
ja ajalehe link avaneb paremini kui valida 'ava uues aknas'
09.03.10 11:21 - Katrin
ja ajalehes endas http://kadri.offline.ee/kogukonnad/KoguKonnad_1.pdf on artikkel leitav leheküljel 16
Uudised -> Anu larüngiidikogemus
Meie uudised
06.04.2010
... Anu tunnistab, et esimene larüngiidihoog ehmatab lapsevanemat korralikult. "Kui laps ühtäkki hingata ei saa, tekib tunne, nagu laps sureks kohe ära," ütleb ta. Aasta hiljem, kui Karl Hermanit tabas teine larüngiidihoog, oli Anu juba targem. Oma emalt saadud teadmised ning internetist loetu aitasid tal säilitada rahulikku meelt ja kainet mõistust. Et lapsel oleks kergem hingata, panid vanemad ta riidesse ja viisid lahtise akna alla magama. Siis kolis ema koos pojaga ööseks autosse magama. "See võis veider vaatepilt olla küll, rase ema ja turvatoolis istuv laps magavad öösel autos," muigab Anu tagantjärele. ...
kogu artikkel Õhtulehe veebis http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=373293
Larüngiit: ootamatu kõriturse ähvardab lämbumisega
Silja Paavle06.04.2010
... Anu tunnistab, et esimene larüngiidihoog ehmatab lapsevanemat korralikult. "Kui laps ühtäkki hingata ei saa, tekib tunne, nagu laps sureks kohe ära," ütleb ta. Aasta hiljem, kui Karl Hermanit tabas teine larüngiidihoog, oli Anu juba targem. Oma emalt saadud teadmised ning internetist loetu aitasid tal säilitada rahulikku meelt ja kainet mõistust. Et lapsel oleks kergem hingata, panid vanemad ta riidesse ja viisid lahtise akna alla magama. Siis kolis ema koos pojaga ööseks autosse magama. "See võis veider vaatepilt olla küll, rase ema ja turvatoolis istuv laps magavad öösel autos," muigab Anu tagantjärele. ...
kogu artikkel Õhtulehe veebis http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=373293
Uudised -> Uuendused kodulehel
Meie uudised
Uuendatud avaleht ja logo.
Link 'Meie kirjutisi' ümber nimetatud 'Meilt ja Meist'.
Link 'Meie kirjutisi' ümber nimetatud 'Meilt ja Meist'.
Kommentaarid (2):
24.05.10 10:16 - Katrin
Uuendatud avaleht ja leht Googlegrupid menüüs Kontaktid
20.04.10 16:53 - Katrin
Uudiste pealkirjad lühendatud, et mahuvad ühele reale
Uudised -> Lu kodustöötamisest
| Meie uudised |
| Kodus küll, aga tööl! ilmus ajakirjas Naised , lisatud 31 märts 2010 On ameteid, mida ei anna kodus töötamisega kuidagi ühendada. Aga kui sinu elukutse seda võimaldaks? Plussid on ahvatlevad: sa saad lastega kodus olla, valitsed ise oma aega, töökoht on voodist paari sammu kaugusel, keegi ei näe, et sul on seljas vana hommikumantel... Aga – sa ei ole lihtsalt lastega kodune. Sa oled ikkagi tööl ja su töö peab tehtud saama. Lahendusi töö ja kodu ühendamiseks ühe katuse alla pakub Anne-Ly Rõuk, arengukeskuse Avitus tööelu toetava, Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi “Uus algus” rühmajuht. Kuidas sa ühendad kiire tähtaja, põnni äralöödud põlve ja hädavajalikud majapidamistööd, on kodus töötades ainult su enda mure. Samuti on lastel, aga ka mõnedel täiskasvanud pereliikmetel eriline anne tööinimese süvenemist igasugu tühja-tähjaga segada. Kas sinu pere ikka taipab, et sa oled küll kodus, aga tööl? Pereliikmete jaoks pole nende vajadused tühi-tähi. Abikaasaga saab asjad loodetavasti selgeks rääkida, aga kui palju on võimalik võtta tähelepanu väikelapselt ja sukelduda töösse, ilma et see lapse vajadusi liialt arvestamata jätaks? Enne mingi töökoormuse võtmist tasuks kaaluda, kui palju tunde ja millistel kellaaegadel on üldse mõistlik või võimalik tööle kulutada nii, et ka pere saaks oma. Ära ei tohi unustada ka puhkusele kuluvat aega! Väikelapse kasvatamine on juba iseenesest täiskoormusega töö. Kas sul on jõudu töötada kahekordse koormusega? Kas vajadus töötada on nii pakiline, et muude vajaduste ohverdamine on põhjendatud? Sea suhtlemispiirangud Kui tuleb töötada väikse lapse kõrvalt ja lapse uneaegadest ei piisa töö ärategemiseks, saab enda ja lapse toetamiseks siiski üksjagu ära teha. Lapsed võivad olla uskumatult vastutulelikud, kui nende emotsionaalne “kruus” on täis. Teinekord piisab mõnest minutist süles hoidmisest ja jäägitult lapsele pühendumisest selleks, et laps lippaks taas oma mänge mängima ja jätaks emme mõneks ajaks rahulikult tööd tegema. Näägutamine ja kurjustamine on vähem tõhusad meetodid, need tekitavad kõigis stressi ega lahenda olukorda. Suuremale lapsele saab öelda, mis kell või millise töö lõpetamise järel temaga koos midagi tehakse. Et sellised kokkulepped toimiksid, tuleb lubadusest ka kinni pidada. Kuidas sa ise tahaksid, et sinuga käitutaks, kui oleksid vastaspoole olukorras? Kas sooviksid selget rahulikku infot ja vajadusel ka sinu pärast töö katkestamist või oleksid rahul ka siis, kui teine, silmad ekraanile kleebitud, sinu peale röögataks või sind ignoreeriks? Ohtlikud on ka sõbrad-sugulased, kelle päev jääb poolikuks, kui nad pole sinuga telefonis kaks tundi kurba saatust ja värskeid külajutte heietanud – sa ju niikuinii kodune. Suhtlemisvaeguses sõpru-sugulasi võib võtta kui võimalust harjutada enesekehtestamist. Ütle soojal, kuid kindlal toonil, et hetkel teed sa tööd ja sul pole võimalik vestelda, kuid saad suhelda kell 18, ülehomme, tuleval aastal vms. Kui sulle vaieldakse vastu või nõutakse selgitusi, korda oma endist lauset, jäta hüvasti ja lõpeta kõne, muidu võib juhtuda, et räägid ikkagi kaks tundi teemal, miks sa hetkel rääkida ei taha. Võib-olla keegi esialgu solvub, võib-olla võtab kellelgi mitu nädalat aega, et saada aru, et sul on tõsi taga, aga lõpuks mõjub see ikkagi. Kui ei mõju, võiks mõelda, kas selline sõber, kes sinu vajadustest üldse ei hooli, on üldse väärt sinu aega ja tähelepanu. Võib võtta eraldi telefoninumbri tööasjade ajamiseks ning lülitada töötamise ajaks isikliku telefoni välja. Kinni panna tasub ka MSN, Skype jms, kui need pole just vajalikud sinu otsese töö jaoks. Valitse oma aega! Sa valitsed ise oma aega. Teoreetiliselt on see tore. Praktikas nõuab see mingil määral tahtejõudu. Kodus töötades lisandub kiusatusele tööandja ajast internetis uudiseid lugeda ka hirmus isu paari võileiva järele, mis viib su kööki, kus sa otsustad kõigepealt nõud ära pesta... Märkamatult ongi hommikust saanud hiline pärastlõuna. See, et sa lõpuks ometi said kapid koristatud, ei ole kliendi jaoks üldse oluline. Aja valitsemine võib välja näha ka nii, et sa ragistad kell pool kolm öösel tööasjade kallal ajusid, aga kas sa suudad seda ja kui regulaarselt? Et ajakavast kinni pidada, on vaja see ajakava kõigepealt luua. Pane kirja, millal mida teed (mis kell, mis päeval, mis nädalal, mis kuul), hoia see graafik käepärases kohas ja püüa seda ka järgida. Kui teed mingi töö ära, tõmba sellele paberil kriips peale. Nii on ajaline pilt selgem, aga see aitab ka näha, et mingi “tükk” on ära tehtud. Kui tööd tuleb teha koduste asjadega vaheldumisi, võib õhtul olla tunne, et midagi justkui polekski kummaski vallas tehtud. Pane ülesanded tähtsuse järjekorda. Kui tööasjadega on kiire, tuleb nõude pesemine lükata edasi ja sellega ka leppida. See viimane on väga oluline. Kui sa ei lase tegemata jäävat tööd iseenda sees lahti, painab see pidevalt sul kuklas, segab töösse süvenemist ja rikub suhteid lähedastega, sest muudab sind kergemini ärrituvaks. Ehk tasub mõelda nõudepesumasina ostmisele või sõpradelt-sugulastelt mõnes kodutöös abi palumisele? Ajakavast kinni pidamine võib olla raske. Kui laps magab kolme tunni asemel kaks, tuleb töö katkestada plaanitust varem. Enamasti on võimalik vajadusel aegu ringi mängida, kui töid pole jäetud viimase minuti peale, seega püüa jätta endale ajavaru. Inimestel on kohusetunnet erineval määral. Samas on rahvasuu öelnud, et inimene hakkab liigutama siis, kui kukk kannikast nokib. Kui see kukk ikka piisavalt kõvasti nokib ehk kui sinu motivatsioon on piisavalt tugev (tõmbab sind siis ihaldus või lükkab hädavajadus), küllap saad ka ajakavast kinnipidamisega paremini hakkama. Igal juhul on see treenitav oskus. Ümberlülitusrituaalid Töökoht, mis on voodist paari sammu kaugusel, välistab vajaduse liiklusummikutes uimerdada või mure, kas algklassilaps ikka saab ise söögi soojaks. Algklassilapse koolist koju saamine võib teatud juhtudel olla äärmiselt kaalukas argument kodus töötamise kasuks. Raske on aga otse koduselt elult tööle ja vastupidi ümber lülituda – tööl käies jääb mõtete klaarimiseks alati mineku ja tuleku aeg. Kodus töötades sulanduvad töötajaroll ja perenaiseroll kokku, töömured on paratamatult kodus kaasas ja kodune elu ei püsi tööasjust päris lahus. Saab luua rituaalid ühest rollist teise minekuks – hommikukohv, hingamisharjutused, lühike meditatsioon, afirmatsioon (näiteks võid öelda endale valjusti, et istud nüüd laua taha ja keskendud tööle), mängukaru patsutamine või ükskõik mis veel, mis endale iganes pähe tuleb. Oluline on, et see sümboolne tegevus seostub sinu ajus töötegemisele keskendumisega. Ka rutiin, kindel rütm võib aidata ümber lülituda. Alati ei peagi koduseid ja tööasju nii väga lahus hoidma, kui see rollide segunemine inimest ei häiri. On inimesi, kelle jaoks ongi pidev ümberlülitumine raske. Nende jaoks võib olla väikeste laste kõrval töötamine tõeline piin, aga kui neil aktiivseid segajaid pole, sobib neile kodus töötamine hästi – neil on kerge süveneda töösse jäägitult ja mitte lasta end segada köögis asuvast võileivast või vannitoas vedelevast mustast pesust. Keegi ei näe küll su vana hommikumantlit ja kalli kohvikuprae asemel sööd sa lõunaks eilse supi pära, samas on kodus töötades enamasti su enda vastutada kõik töövahendid ja muu töökoha varustus. Kui su töö nõuab pidevat arvutikasutamist, on “emme tööarvuti” peagi nii püha pill, et seda ei tohi puutuda isegi päkapikud. Igatahes peab kodus töötajal olema töövahendite tehnilisest korrashoiust ja avariiremondist sutike selgem ettekujutus kui kontorirotil. Lisaks peab töökoht olema mugav, valgustus sobiv, vajalikud asjad käepärast... Lahenduse leiab alati Hea lahendus on leida vaba ruum või nurgake, kuulutada see kabinetiks ja tegeleda seal ainult tööasjadega. Ehk tasuks osta töö jaoks uus arvuti ja jätta teine pere jaoks? Kui oled õmbleja, kas sul on vajalik koht õmblusmasinale, kangastele jms? Kas see koht on ka laste eest kaitstud, et nad su kalleid masinaid tuksi ei keeraks? Kas garaaž, kuhu sa treipingi mahutasid, on talvel töötamiseks piisavalt soe? Kas kuur, kus sa mööblit valmistad, on stabiilse temperatuuri ja niiskusega? Ehk tasub koduste saksofonitundide ajakava kooskõlastada öövalvurist naabrimehega? Mida teha, et saavutada töötingimusi, mida vajad ja mis lasevad ka teistel elada? Neid asju läbi mõeldes võib selguda, et kodus polegi võimalik teha tööd, mida plaanisid, aga kindlasti on enamasti võimalik ikka lahendused leida. Abi saab küsida erinevatelt spetsialistidelt, kolleegidelt, sõpradelt jne, neile võivad pähe tulla ideed, mille peale sa ise iial ei tuleks. Võib-olla on sul vaja rohkem teadmisi kui kontorirotil, aga mis siis? Kõik on õpitav, ka see, kust vajadusel sobivat spetsialisti leida, kes su nässu läinud masina ära parandab. Ka kerge kohvimasina-klatš kolleegidega jääb kodus töötades ära. Sa pead leidma muid viise, kuidas end sama eriala inimeste tegemistega kursis hoida, muidu avastad õige pea, et oled igavusse surnud ja tööalaselt uuemates asjades täitsa tumba. Siin võivad appi tulla erinevad internetisuhtluse vormid – olgu siis foorumite või suhtluskeskkondade näol. Jälgi ainult, et need sind ja sinu aega liialt endasse ei imeks. Kindlasti on inimesi, kellele kodus töötamine ei sobigi, kuid seda tasub proovida, kui kõik võimalikud probleemid rahulikult läbi mõelda. ___ Lu tänab Liisi Ojamaad, kes oma küsimustega sellele artiklile üldse aluse pani! |
Uudised -> Teele Toiduklubist
| Meie uudised |
| Tegudeksi toiduklubi Teele Ööbik. MTÜ Tegudeks Tegudeksi emaderühma kohtumised on jätkuvalt mitmekülgsed ja huvitavad – sel aastal oleme rääkinud muuhulgas näiteks laste stressist, vaktsineerimisest nii- ja naapidi, taimede ettekasvatamisest ja idandamisest, homöopaatiast, vitamiinidest ja mineraalidest ning muudel parasjagu põnevatel või aktuaalsetel teemadel. Mõnikord veab teemat keegi rühmast, mõnikord kutsume kõnelema spetsialisti väljastpoolt. Tore on, et alati valitseb sundimatu õhkkond – küllap aitavad sellele kaasa laste mänguhääled ja hootised emadele sülleronimised – ning kõiki küsimusi ja arvamusi koheldakse austusega. Ometi ei ela inimene üksnes sõnast, lisaks vaimutoidule on vaja ka ihutoitu. Ja kuna Tegudeksis tegutseb niivõrd karismaatiline toidusõber nagu Janne Ving, on aina loomulik, et tema sütitavate toidujuttude peale on paljudel tekkinud isu räägitut ellu rakendada. Pealegi, mis võiks kellelgi olla veel rohkema mõnusa seltskonna vastu! Nii tekitasimegi Janne Toiduklubi. See on samasugune kõigile avatud ja vabatahtlikkuse alusel toimiv asi nagu emaderühm. Koguneme kord või paar kuus ja valmistame ühiselt midagi, mis on päevakohane (nagu jõulutoidud või vastlatoidud) või südamelähedane (nagu titel gaasivalusid mittetekitavad toidud või itaalia köögi hõrgutised). Kokku saame üksteise kodudes, et köök koos juurdekuuluvaga oleks kohe võtta ja lastel lõbusam. Kuna minu ema armastab süüa teha ja on köögis osav, pole mul olnud erilist põhjust ise söögitegemist ära õppida. Vallalisepõlves toitusin peamiselt jogurtist ja puuviljast, delikatessina tegin praekartuleid. Nüüd, pereinimesena, aga kokkamisest enam ei pääse, isegi kui enesekindlust napib – oma lastele tahaksin ikka tervislikud söömisharjumused kujundada. Toiduklubi seltskond on mind aidanud üle hirmust nii mõnegi kaelamurdvana tunduva roa ees. Söögiteo käigus selguvad ka uudsed võimalused vanade tuntud ainete kasutamiseks. Näiteks võib linnasejahu panna leiva asemel maitseks-värviks piparkoogitaignasse. Peatselt saab esimestest kevadistest naatidest, nõgestest ja nurmenukulehtedest ning -õitest teha salatit taastamaks vitamiinitagavarasid. Selleks võtame ehk mõnel ilusal kevadpäeval ette ühise retke loodusesse, et tooraine kokku korjata. Inspiratsiooni on jätkunud ka paljudeks iseseisvateks avastusteks. Viimaseks lemmikuks on astelpajujäätis! Nutikate kööginippide kõrval vahetame ka teavet soodsalt saadava maitsva kauba kohta – tuttavad talunikud, üksiküritajad ja isetegijad on meie suured sõbrad. Alati jätkub jagamiseks ka elutarkust ja toetust raskeil hetkil. Räägitud saavad kõik olulised jutud, ühiselt hoitud kõik lapsed ja lõpuks pidulikult söödud ka kokkukeedetu ja -küpsetatu. Hea roa saab, kui järgida Janne õpetust: “Igasse toitu on vaja sisse panna peotäis armastust ja kulbiga naudingut selle tegemisest!” ___ artikkel ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad 3. numbris aprillis 2010 |
Uudised -> Vabatahtlike Väravas
Meie uudised
Vabatahtlike Värava 30.04.2010 artiklis Facebook ja säästva eluviisi teemad on loetletud paljud säästva eluviisi teemadega seotud grupid Facebookis, sealhulgas:
MTÜ Tegudeks - MTÜ Tegudeks vedamisel tegutseb tasuta tugirühm emadele ja tulevastele emadele Tallinnas. Muu tegevuse käigus ja nende kõrvalt korraldatakse ökokoolitusi ja talgutöid, toetatakse emade nõustajate koolitamist, arendatakse alternatiivseid lapsehoiu- ja koduabiteenuseid ning kujundatakse omavahelist asjade, aja jm ressursside jagamise võrgustikku.
MTÜ Tegudeks - MTÜ Tegudeks vedamisel tegutseb tasuta tugirühm emadele ja tulevastele emadele Tallinnas. Muu tegevuse käigus ja nende kõrvalt korraldatakse ökokoolitusi ja talgutöid, toetatakse emade nõustajate koolitamist, arendatakse alternatiivseid lapsehoiu- ja koduabiteenuseid ning kujundatakse omavahelist asjade, aja jm ressursside jagamise võrgustikku.
Agata
Agata Kristiina Ree
|
Janne
Janne Ving
|
sattuda tema loengutesse.
Katrin
| Katrin Lumberg | ||
|
Anu
Anu Jaanson
|
Kontaktid -> Tegijad
| Tegijad | ||||||
|
Kontaktid -> Googlegrupid
Googlegrupid
|
Subscribe to:
Posts (Atom)