Uudised -> Tugirühma intervjuu Naistelehes

Meie uudised

Tugirühma intervjuu Naistelehes Tagasi 14/06/2009 13:08 Lisas: Katrin Lumberg; Allikas: Naisteleht 15. mai 2009 Naistelehe rubriigis Meie Elu ilmus Epp Reinmetsa lugu emade ja tulevaste emade tugirühma tegijatega. Pildistas Kalev Lilleorg. Aitähh Epule ja Kalevile mõnusa õhtupooliku eest Mirjami aias :) Ökoemmed: lastele ei seepi ega süsti Pildiallkiri: Ligi tosinaliikmelisest emade ja tulevaste emade tugirühmast Tegudeks on pildile ja juttu rääkima jõudnud vaid mõned. «Teeme kõik valikud ju eelkõige oma laste heaolu silmas pidades, sest tahame olla võimalikult head emad,» tõdevad nad ühel meelel. Artikkel ise: Hiljuti šokeeris paljusid «Pealtnägija» lõik, kus emad rääkisid, et maimukeste vaktsineerimine on vale ja haiguste vastu võitlemises aitavat uriin! «Täiesti hullud!», «Neilt tuleks lapsed hoopis ära võtta!» leidsid kriitikud. Kuidas on lood tegelikult? «See oli kohutav, milline kriitikalaine kõigi nende suunas tuli, kes lastekasvatamises vähegi looduse ja alternatiivmeditsiini poole hoiavad,» tõdeb kolme lapse ema Janne (30). Ta tegutseb aktiivselt mitmes emade-laste ringis ja tugigrupis, sealhulgas ka selles palju kisa tekitanud Metsapoole rühmas. Janne leiab, et saade jättis temaga samamoodi mõtlevatest emadest teenimatult halva mulje, sest laste mittevaktsineerimine ja uriiniteraapia ei kuulu tingimata kokku. Emad, kes püüavad oma lapsi puudutavates valikutes teadlikumad olla, teevad neile pigem teene. Nüüd jagavad nad oma veendumusi ka Naistelehega. Vaktsiinile tõesti ei! «Mulle on algusest peale väga vastu hakanud, et arstid laste vaktsineerimist emadele peale suruvad,» ütleb koos Jannega mittetulundusühingusse Tegudeks kuuluv matemaatikaõpetaja Mirjam (37), kel kodus kasvamas kaks last. Janne jutustab seepeale, kuidas ta oma pooleteiseaastase lapsega Haapsalu neuroloogilisse rehabilitatsioonikeskusesse sattus ja tõsiselt jahmatas, nähes, kui palju oli seal vaktsiinikahjustusega lapsi. «Ja sellest ei räägita üldse, mis on iseenesest väga häiriv!» Mirjam jätkab, et keegi neist ei propageeri mõtet, et vaktsineerida ei tohi mitte mingil juhul. Pigem peaks igal emal olema õigus otsustada selle üle ise. «Aga selleks peaksid kõik enne natuke uurima, mida ühe või teise haiguse vastu vaktsineerimine tähendab ja kuivõrd suur on tegelik oht, et laps sellesse haigusse üldse jääb, mille vastu teda vaktsineeritakse,» selgitab ta kõigi eest. Näiteks miks vaktsineeritakse juba imikuid mumpsi vastu, küsivad emad. Nad teavad, et kui see haigus tabab puberteedieas noormeest, võib see tüsistusena põhjustada viljatuse. Milleks siis süstida antikehi väikesesse beebisse? «Samas ma ei välista, et kunagi tulevikus oma lapsi mumpsi vastu vaktsineerin,» tõdeb kolme poja ema Janne. Haigused ongi ju selleks, et inimesel tekiks loomulik kaitsevõime. «Kui liigselt vaktsineerida, hakkab immuunsüsteemil igav ja tekivadki allergiad,» selgitab Janne. Vesi on sõber, seep ei ole Lapse loomulikku kaitsevõimet nõrgestavad ka seebid ja šampoonid, on need emad järele uurinud. Pooleteiseaastase tütre ema Teele Ööbik (32) toob välja, et seep muudab lapse naha pH-taset ja selle tagajärjel muutubki laps haigustele vastuvõtlikumaks. «Näiteks mina pole kordagi pesnud oma noorima lapse Uko pead šampooni ega muu kemikaaliga,» teatab Janne ja osutab poja puhtusest hõljuvale juuksepahmakale. «Ja mulle ei tasu üldse rääkima tulla, et puberteedieas ta oma juukseid palja veega enam puhtaks ei saa!» Kõiki neid emasid vihastas mõni aasta tagasi teles vahetpidamata jooksnud Safeguardi reklaam, mis lubas hävitada kogu last ümbritseva ohtliku mustuse. «On ju nii, et koos sellega hävitatakse paratamatult ka lapse enda loomulikud kaitsebakterid,» nendib Janne. Nende sõnade kinnituseks ta ütleb, et tema kolm last on võrreldes paljude teistega tunduvalt vähem haiged. «Hingamisteede haigusi on neil oluliselt vähem, sest minu lapsed ei puutu kokku nii paljude erinevate lõhna- ja värvainetega.» Kusjuures ta pole kordagi proovinud immuunsust tugevdavat uriiniteraapiat, seda pole katsetanud teised emadki. Täiskasvanute asjaliku vestluse ajal jalutab peagi kaheaastaseks saav Uko oma ema juurde, tõstab  tema pluusiääre üles, võtab kõigutamatu omanikutundega ema rinnast suutäie piima ja tormab tagasi mängunurka. «Oleme kõik seda meelt, et lapsele peab andma rinda täpselt nii kaua, kuni see mõlemale sobib,» ütleb ka Teele. Kui vähegi võimalik, peaks nende meelest rinnast võõrutamise üle otsustama laps ise. «Minu kahe ja poole aastane poiss teatas näiteks ühtäkki, et tema enam ei taha ja pühkis suu rinnapiimast lõplikult puhtaks,» naerab Janne. «Siis ma sain tunda, mis tunne on lapsel, kui imetamine järsult ära lõpetatakse. Ja see ei olnud hea tunne,» naerab ta. Epp Reinmets